Vägivallavastase töö kronoloogia

Vägivallavastase töö kronoloogia sellel sajandil.

Riigi prioriteedid:

2005. aastal vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis leppisid toonased Justiitsminister Rein Lang siseminister Kalle Laanet kokku vajalikuks käsitleda prokuratuuri ning politsei ühe ühise prioriteedina võitlust alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega;

2013. aastal uuendatud deklaratsioonis peavad Justiitsminister Hanno Pevkur Siseminister Ken-Marti Vaher politsei ja prokuratuuri (Peaprokurör Norman Aas, PPA peadirektor Raivo Küüt) ühisteks prioriteetideks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:
1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaal-kuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;
2. perevägivald, eelkõige korduv vägivald;

2015. aastal uuendatud deklaratsioonis peavad Justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Hanno Pevkur prokuratuuri ning politsei (Peaprokurör Lavly Perling, PPA peadirektor Elmar Vaher) ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:
1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;
2. perevägivald, eelkõige korduv või lastega puutumuses olev vägivald;

2018. aastal uuendatud deklaratsioonis peavad Justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegudega:
1.alaealiste poolt toime pandud kuriteod, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod;
2.lähisuhtevägivald, rasked isikuvastased kuriteod, lastevastane vägivald, eelkõige seksuaalkuriteod;

Riiklikud arengukavad:

2010-2014 Vägivalla vähendamise arengukava
Teemad: Laste vastu toimepandud vägivalla, alaealiste poolt toime pandud vägivalla, perevägivalla vähendamine ja ennetamine. Inimkaubanduse tõkestamine ja ennetamine.
(Arengukava koostamises ja rakendamises osalesid aktiivselt Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) ja Eesti Naiste Varjupaikade Liit (ENV))

2015-2020 Vägivalla ennetamise strateegia
Teemad: Lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald, seksuaalvägivald, inimkaubandus.
(Arengukava koostamises osalesid aktiivselt ENÜ ja ENVL)

Näited tegevustest:

Abiteenused
2002. aastal loodi esimene naiste varjupaik

2005. aastal loodi igas maakonnas kättesaadav riikliku ohvriabi süsteem

2008. aastal alustas tööd vägivalda kogenud naiste tugitelefon 1492.

2013. aastaks olid naiste varjupaigad avatud 12 maakonnas. Tänu Norra toetusprogrammile muudeti need naiste tugikeskusteks, kus kohapeal on võimalik saada ka psühholoogi ja juristi abi.

2014. aastal esmakordselt naiste tugikeskuse teenus sotsiaalministeeriumi eelarves eraldi reana

2016. aastaks olid naiste tugikeskused loodud kõigis 15 maakonnas.

2017. aastast naiste tugikeskuse teenus ohvriabi seaduse alusel osutatav riiklik teenus.

Võrgustikutöö ja täiendkoolitus:

Alates 2010.aasta Tartus käivitusid regulaarsed ümarlauad lähisuhtevägivallaga tegelevatele spetsialistidele.

2006-2016 korraldas ENVL naiste tugikeskuste töötajatele kokku üle 1000 kontakttunni ulatuses baas- ja täiendkoolitusi.

2012. aastal toimusid Lastekaitse Liidu ümarlauad teemal kuidas kaitsta last lähisuhtevägivalla korral, kus osalesid nii Eesti Advokatuur kui ENÜ. Välja töötatud ettepanekud saadeti ministeeriumidele.

2012. aastal korraldas ENÜ Tallinnas ja Tartus kohtunikele koolitused lähisuhtevägivallast ja selle mõjust lastele, samuti korraldati lähisuhtevägivalla teemalisi koolitusi ohvriabitöötajatele, prokuröridele ja politseinikele.

2012. aastal ENÜ poolt eestikeelne tõlge õppematerjalist „Võimekuse loomine vägivallariskide hindamiseks ja ohvrite turvalisuse tagamiseks”, mis käsitles võrgustikutöö korraldamist kõrge riskiastmega juhtumitel lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisel.

2012.-2013. aastal toimusid enamikus maakondades lähisuhtevägivalla teemalised võrgustikukoolitused kohalikele sotsiaaltöötajatele, meedikutele, politseinikele, prokuröridele jt perevägivalla teemaga tegelevatele spetsialistidele, mida korraldasid ENÜ ja PPA.

2014. aastal korraldati 6 pilootmaakonnas põhjalikumad võrgustikukoolitused ministeeriumide koostöös, kus partneriks ka ENÜ ja TÜ.

2015. aasta sügisel käivitus projekt „Riskis olevate perede, sealhulgas lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“, kus hakati juurutama MARAC võrgustikutöö mudelit.

Kõrgkoolide õppekavad:

2007. aastast loetakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis valikainet „Lähisuhtevägivald”
2011. aastast loetakse Sisekaitseakadeemias ainet „Politseitöö alaealistega ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”
2014.aasta sügisest hakati TÜ ühiskonnateaduste instituudis bakalaureuse õppekavas lugema valikainet „Sooline vägivald”, mis töötati välja koostöös ENÜ-ga.
Samal aastal hakati magistriõppe kavas lugema valikainet „Vägivald ja ühiskonna reaktsioon sellele”, mis käsitleb perevägivalda.

2015. aasta sügisest hakati TÜ õigusteaduskonnas magistriõppe kavas lugema valikainet „Lähisuhtevägivald tänapäevases õigusruumis” ja TLÜ sotsiaaltöö magistriõppe kavas valikainet „Sooline vägivald ja ohvriabi”.

2016. aastal hakati Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetoolis koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga lugema valikainet „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”.

Olulisemad muudatused seadusandluses:

Alates 2004 ei ole kehalise väärkohtlemise puhul kannatanul vaja esitada kriminaalmenetluse algatamiseks avaldust.
Alates 2005 kannatanul riigi õigusabi saamise võimalus.
Alates 2006 võimalus kriminaalmenetluses ajutise lähenemiskeelu ja lähenemiskeelu saamiseks võimalus taotleda elatisraha maksekäsu kiirmenetluses.
Alates 2007 lepitusmenetlus (lepituskokkuleppes kannatanul võimalik seada oma tingimusi).
Riigi peaprokuröri juhis alaealiste erikohtlemisest kriminaalmenetluses.
Alates 2008 elatisabi saamise võimalus.
Alates 2011 võimalus kaasata kriminaalmenetlusse asjatundjaid (sh tugikeskuste spetsialiste) .
Alates 2014 politseil võimalus kehtestada viibimiskeeld.
Alates 2015 süütegu pereliikme või sõltuva isiku suhtes karistust raskendav asjaolu, kehalise  väärkohtlemise puhul lähi- või sõltuvussuhtes isiku vastu eraldi koosseis.
Alates 2016 lastekaitseseaduses abi vajavast lapsest teatamise kohustus; kriminaalmenetluses kannatanu kaitsevajaduse hindamine ja kannatanu õigus saatjale menetlustoimingutes .
Alates 2017 ahistava jälitamise kuriteokoosseis.
Alates 2019 tsiviilkohtumenetluses lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlustes vanema varasema vägivaldsusega arvestamise kohustus.