Mis on vägivald?

Vägivald on teise isiku suhtes tema tahte vastane käitumine, mis põhjustab temale kannatusi.

Naistevastane vägivald on vägivald, mis on suunatud isiku vastu põhjusel, et ta on naine. Naised võivad kogeda vägivalda nii avalikes kohtades kui ka kodus. Mehed satuvad vägivalla ohvriks tavaliselt baaris, tänaval või pargis. Naiste jaoks on kõige ohtlikum kodu, sest kõige sagedamini on naised oma abikaasa või elukaaslase (st paarisuhte) vägivalla ohvrid.

Naistevastase vägivalla defineerimisel lähtume Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis toodud mõistest: Naistevastane vägivald on naiste inimõiguste rikkumine ning naiste  diskrimineerimise vorm; see tähendab kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest   ilmajätmist, sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus.

Soolise vägivalla mõiste on defineeritud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ( 2012/29/EL). Vastavalt direktiivile loetakse vägivalda, mis on suunatud isiku vastu tema soo, soolise identiteedi või soolise väljendumise tõttu või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid, sooliseks vägivallaks. Selle tulemusel võib ohver kannatada füüsilist, seksuaalset, emotsionaalset või psühholoogilist kahju või kanda majanduslikku kahju.

Soolist vägivalda loetakse diskrimineerimise vormiks ja ohvri põhivabaduste rikkumiseks ning see hõlmab vägivalda lähisuhetes, seksuaalvägivalda (sh vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja ahistamine), inimkaubandust, orjust ning mitmesuguseid kahjulikke tavasid, nagu sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ning n.ö „aukuriteod”.

Perevägivalla/lähisuhtevägivalla all mõistame  igasuguseid füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või koduseine vahel või endiste või praeguste abikaasade või  partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas. Erinevalt peretülist omab vägivald tsüklilist ja järjest süvenevat iseloomu. Vägivallavormid esinevad sageli samaaegselt ning avaldumisvormide piirid on ähmased.

Kohtingu vägivald on paarisuhte vägivald, mis leiab aset noorte inimeste vahel, kes on tutvunud ja suhtlevad, kuid ei ela koos. Kohtingu vägivalla puhul võivad ilmneda järk-järgult kõik vägivaldse käitumise vormid. Tavaliselt algavad kõik paarisuhted armastusega. Partneri vägivaldsus tuleb esile aga aja jooksul. Vägivaldse käitumisega noormehed võivad olla suhte alguses isegi ülemäära hoolitsevad, tütarlast jumaldavad ning soovivad peatset ühtekolimist, kihlumist või abielu Noormehe suhtumises ja käitumises võib küll esineda kontrollivajadusele, omanditundele ning vägivallale viitavaid märke, kuid tütarlaps ei pruugi neid märgata.

Vägivalla algamisele paarisuhtes võivad viidata järgmised käitumismustrid:

  • Noormees on armukade. Armukadedus ei ole suunatud mitte ainult tütarlapse vastassoost tuttavate, vaid ka tema sõprade ja sugulaste vastu.
  • Ta väidab, et ei suuda elada ilma tüdrukuta elada.
  • Ta räägib halvustavalt oma varasematest partneritest.
  • Kasutab pidevalt väljendit „MINU tüdruk“ ja soovib, et neiu pühenduks ainult temale.
  • Ta uurib pidevalt, kus tüdruk käib ja kellega suhtleb.
  • Ta küsib tütarlapse suhtlusvõrgustike kasutajakonto ja meiliaadresside paroole, kontrollib telefoni kõnelogi ja sõnumeid.
  • Ta tekitab kaaslases süütunnet, et see ei tee midagi õigesti, on eksinud ja peab noormehelt millegi pärast andeks paluma.
  • Nõuab armastuse tõendamiseks tüdrukult seksuaalvahekorda, võib üritada ka vägistamist.
  • Ta ei arvesta tüdruku soovide, arvamuste ega tunnetega. Ta väidab, et ainult temal on õigus ega talu teistsuguseid arvamusi.
  • Ta süüdistab alati teisi kui ilmneb mõni probleem.
  • Ta kohtleb tüdrukut jämedalt, solvab ja alandab, kasutab füüsilist jõudu või ähvardab sellega.
  • Ta lõhub vihahoos esemeid.
  • Tema käitumine tekitab tüdrukus hirmu ja segadustundeid.
  • Ta ähvardab enesetapuga, kui tüdruk peaks ta maha jätma.
    Tutvu ka õppematerjaliga, TERVED JA TURVALISED SUHTED, Noorte kohtinguvägivalla ennetamine, Tartu 2016

Vägivallaennetus ja lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023 loe siit.

Kuidas koguda tõendusmaterjali kogetud lähisuhtevägivalla kohta?

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud juhendmaterjali, kus on olulised tähelepanekud, mida peaks lähisuhtevägivalla kriminaalmenetluseks tõendite kogumise kohta teadma nii ohver kui ka teda abistav spetsialist.

Kuidas ennast vägivaldses suhtes kaitsta?

  • Kui tunned, et olukord on sulle ohtlik, helista kohe häirekeskusesse numbril 112. Ära pelga helistada politseisse – nii võid päästa vägivallast nii iseenda kui ka oma lapsed.
  • Mõtle enda ja oma laste ohutusele. Aruta usaldusväärse inimesega läbi enda turva- ja põgenemisplaan. Turvaplaani aitab sul koostada näiteks ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja. On hea, kui saad plaani koostada turvalises paigas.
  • Kui koostad turvaplaani, siis kaalu kindlasti ka võimalust minna turvalisesse paika juba täna.

Kuidas lõpetada vägivaldset suhet?

Vägivaldsest suhtest ei ole reeglina lihtne lahkuda, sest vägivallatsejat iseloomustab tihti tugev omanditunne ja kontrollivajadus. Suhtest lahkumine võib teatud juhtudel olla ka ohtlik. Samas võib see olla sinu ja teiste lähedaste inimeste kaitsmiseks ainus võimalik lahendus.

On väga tähtis, et sa arutaksid kellegagi oma probleeme ja seda, kuidas edasi käituda. Selleks võib olla sõber või mõni lähedane inimene, samuti saad anonüümselt nõu küsida tugitelefonilt 1492, naiste tugikeskustelt või ohvriabi töötajatelt, kelle kontaktid leiad siit

Kui sa oled otsustanud vägivaldsest paarisuhtest lahkuda:

  • Mõtle turvalise koha peale, kus oma otsusest teatada, väldi üksikuid kohti, väljapääsudeta ruume (tualettruum) või relvadega ruume (köök).
  • Mõtle selle peale, mida oma partnerile öelda, kui ta muutub vägivaldseks.
  • Mõtle inimeste peale, kelle juures on turvaline ja kellega vägivallajuhtumi korral ühendust võtta. Tee nendest nimekiri.
  • Lepi nendega kokku mõni märk või parool, et nad teaksid, kui sa abi vajad.
  • Hoia alati sularaha, võtmed ja kõik olulised dokumendid valmis, et saaksid need kaasa võtta.
  • Hoia alati telefon käepärast. Jäta meelde kõik tähtsad telefoninumbrid.
  • Salvesta kõik meilid ja sõnumid, dokumenteeri vigastused ja muud vägivallaga seotud intsidendid.
  • Pea meeles, et sul on õigus elada hirmuta ja vägivallata.

Kui sa oled suhtest lahkunud:

  • Muuda oma telefoninumber ja vaheta internetiparoolid.
  • Vali, milliseid kõnesid vastu võtta.
  • Muuda oma igapäevaseid harjumusi.
  • Väldi üksiolemist.
  • Vaheta lukud, kui vägivallatsejal on võti.
  • Koosta plaan, kuidas käituda, kui satud vägivaldse ekspartneriga juhuslikult avalikus kohas vastamisi.
  • Kui pead oma ekspartneriga kohtuma, tee seda avalikus kohas.
  • Kui partner on ähvardanud sind (või lapsi) vigastada või tappa, anna sellest politseile teada.